Mälestused

Leidsin sahtli põhjast ma

vana foto ning jäin vaatama

mu elus olnud hetki,

inimesi, ennast ka.

Pooljuhuslikult siis,

ajas tagasi ma rändasin

ja nägin ennast taas

majas, kus ma kasvasin.

Mälestusi täis on atmosfäär,

vaatan häid, kuid halbu ma ei näe .

Et ei hooli. Neist ei hooli .

On hetki, mida võime korrata

ja on kordi, millest mööda tormata.

Et ei hooli. Neist ei hooli .

Õues rooste läinud kiik,

lapsed mängisid kõik siin.

See oli nagu eile.

See jõuab taas minuni.

Sellel pildil olen ma

oma esimese sõbraga.

Vahel küsin endalt mõttes,

mis on temast saand.

Mälestusi täis on atmosfäär.

Vaatan häid, kuid halbu ma ei näe .

Et ei hooli. Neist ei hooli.

On hetki, mida võime korrata

ja on kordi, millest mööda tormata .

Et ei hooli. Neist ei hooli .

Pildid jooksevad mu silme ees,

neid tundeid mäletan veel.

Jäävad alatiseks minuga,

võtan kaasa endaga.

Mälestusi täis on atmosfäär.

Vaatan häid, kuid halbu ma ei näe.

Ei hooli. Neist ei hooli .

On hetki, mida võime korrata

ja on kordi, millest mööda tormata .

Et ei hooli. Neist ei hooli .

Mälestusi täis on atmosfäär .

Et ei hooli . Neist ei hooli .

On hetki, mida võime korrata

ja on kordi, millest mööda tormata.

Et ei hooli. Neist ei hooli.