Lase Mul Minna Veel

Läbi öise linna Lase mul minna veel A ma põgenen sinna Kus endal liiga ei tee Ja kui pole veel hilja Siis jääb see viimaseks Head aega siiralt sest Kõik saab jälle alguse Ekseldes siin valguses Päevad millest rääkida ei soovi ma A siin pimestunud armudes Kõrvale nii kaldudes Rohkemat ei oska enam soovida jaa Uus värsek hingamine Uus Säm uus leht uus hindamine Kuus läbi ära palun enam linna mine Pea kinni kui kaamera gimablile Uus triip uus pauk ära ninna mine Uus päev, uus öö koos simmanile Aga aju seis null, pani diivanile Näost valge kui riided mis Linnarile Miks mul ei lasta olla Või pea ees jälle kongi Nii kuradi raske olla Kas nüüdsest nii vaid ongi? Õues on valge Keegi ei usu Unne nüüd ujun Kui suitsu täis nublu Järgmine öö kui eepose lugu Mõistus on jälle kaob see kui kulun Läbi öise linna Lase mul minna veel Läbi läbi öise linna Lase mul minna veel Olukorra hindamine Ning hommikul raskem hingamine Kes siis veel Vaatan iseennast Meest kui kelder Teod mida ei tunnista Lõhun ära asjad Millest olen unistand Võtan omaks õunad Mis on ammu ussitand Kaks kätt hoian rusikas Mitu kuud hiljem Ei sünni uut ime Ei muutu kuu ilme Muutmisi loon Aga kuulmine Võin proovida veel Aga tean et samamoodi teen Tahaks näha Kas see ongi see Kas see ongi see Läbi öise linna Lase mul minna veel A ma põgenen sinna Kus endal liiga ei tee Ja kui pole veel hilja Siis jääb see viimaseks Head aega siiralt sest Kõik saab jälle alguse Ekseldes siin valguses Päevad millest rääkida ei soovi ma A siin pimestunud armudes Kõrvale nii kaldudes Rohkemat ei oska enam soovida jaa Läbi öise linna Lase mul minna veel Läbi öise linna Lase mul minna veel Lasemul minna veel Lase mul minna veel Lase mul minna veel Läbi öise linna Lase mul minna veel A ma põgenen sinna Kus endal liiga ei tee Ja kui pole veel hilja Siis jääb see viimaseks Head aega siiralt sest Kõik saab jälle alguse Ekseldes siin valguses Päevad millest rääkida ei soovi ma A siin pimestunud armudes Kõrvale nii kaldudes Rohkemat ei oska enam soovida jaa