Kajakas

Teadsin ärgates, et midagi on viltu, sest Tühi tunne minu südames on pilkudes. Üksi nagu vesi, kraanikaussi tilkudes. Mänguelevant ja padi minu pihkudes. Ma ei mõista miks nad kaasa mulle tunnevad. Männimetsa kirjakivid kaovad lumme nad... Ja selle uuele ma kunagi ei meeldind! Kui meid oli mitu uskusin, et mitte keegi Ei vaja mind. Tulin koju alles peale koitu. Arvasin, et Sul nii kergem kolmelegi leida toitu. Sind ei hoitud, nii nagu naist peaks - Nad ei elanud kui mehed, ainult laisk teaks! Su isa lihtsalt tõstis meid tänavale. Tal oli raha vaja tean, oli hädavale. Peale isa surma arvasin, et olen peremees A Papa polnud Suur kuigi süda tema kere sees oli! Näe ema, ma lähen ema! Sinu rüselus ja valu, pojast tähe teevad! Sa hoiatasid ja ma tean, et Nad lähenevad! Siin pole ühtki sellist pead, kes mul pähe teevad! Pisarad on kuivad, maskid on tuimad aga Nagu kajakas on meretuules vaba. A nad Valavad õli tulle, kuid ma mõtlen Sulle Ja ma tean, et pole valu, mis nad teeks mulle... Magasime viiekesi põrandal. Ainus turvaline tunne ema õla all. Mu kangelane on nüüd väikelinna võla all. Vajan plaani, kuidas päästa pere sellest põlast! Jätsin jõuka akna lahti, et öösiti seal ennast pesta - Üksi tühjas kaarhallis, soovin, Et see hetk võiks kesta kauem... Mu allakäik võiks olla veidi laugem Kuid ema lubas, mulle, et mu tuul ei ole kaugel Ja ma usun! Näe ema, ma lähen ema! Sinu rüselus ja valu, pojast tähe teevad! Sa hoiatasid ja ma tean, et Nad lähenevad! Siin pole ühtki sellist pead, kes mul pähe teevad! Pisarad on kuivad, maskid on tuimad aga Nagu kajakas on meretuules vaba. A nad Valavad õli tulle, kuid ma mõtlen Sulle Ja ma tean, et pole valu, mis nad teeks mulle...