Aegamööda minutid ju kaovad kõik
Ära looda, et neid kohtad veel
Eilsest veidi kahju meil küll olla võib
Parem siiski see, mis ootab eel
Teele, jah, teele nüüd!
Pikk on tee, pikk on tee
Algust ja lõppu sel varjab silmapiir
Tundmatust lubades
Vagun suur, sinine
Veereb ja igaüht
Kaugustesse viib
Asjata ehk solvasime sõpru häid
Ajapikku seegi meelest läeb
Seiklusteta elu peagi tüütaks meid
Ruttu, vedur, ära seisma jää!
Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad
Hoogu iga ratas lisab veel
Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab?
Miks ei kesta terve aasta see?
